Tuumavastane IgG ja süsteemsete sidekoehaigustega seotud IgG paneel, immunoblot

ANA IgG (tuumavastane IgG)

Mitteorganspetsiifiliste autoantikehade sõeluuring, positiivse leiu korral on vajalik täpsustav immunoblot uuring leitud ANA diagnostilise tähenduse täpsustamiseks.

• Süsteemsed autoimmuunsed reumaatilised haigused
• Autoimmuunsed maksahaigused
• Kasvajad
• Terved isikud, ANA leiu sagedus suureneb koos vanusega

CTD IgG panel IB (süsteemsete sidekoehaigustega seotud IgG)

Kompleksuuring, sisaldab kõiki allpoolkirjeldatud autoantikehade uuringuid. Uuring tellitakse labori poolt lisauuringuna, kui ANA uuringul on nähtav spetsiifiline muster.

Immunoblotuuringul positiivne autoantikeha peab visualiseeruma ANA IIF uuringul, et omada võimalikku diagnostilist tähendust.

Positiivse dsDNA ja RNP leiu korral järgneb autoantikeha kvantitatiivne määramine FEIA meetodiga. Ebaselgetel juhtudel saab FEIA meetodil kinnitada SSA, SSB, U1RNP, Sm, Jo-1, Scl-70.

Positiivsele vastusele lisandub laboriarsti kommentaar.

RNP, Sm

(Ribonukleoproteiini vastane ja Sm-vastane IgG)

Kinnitamiseks peab olema nähtav IIF-l (jämegranulaarne muster).

 Ilma Sm ja dsDNA-ta väga spetsiifiline sidekoehaiguste segavormile (MCTD -ligi 100%). Esineb 13-32% süsteemse erütematoosse luupuse (SLE) haigetel, seostub vaskuliitiliste naha ja limaskestanähtudega ja Raynaud’fenomeniga. Lisaks leidub kuni 10% süsteemse skleroosi (SSc) haigetel, neil seostub kopsufibroosi ja liigeste haaratusega.

U1RNP hulk omab seost haiguse aktiivsusega, seetõttu teeb labor positiivse RNP, Sm leiu korral (IB) juurde kvantitatiivse U1RNP uuringu (FEIA).

Sm

(Sm-vastane IgG)

Kinnitamiseks peab olema nähtav IIF-l (jämegranulaarne muster).

Väga spetsiifiline (99%), kuid madala esinemissagedusega (5-10% - valge rass, 30-40% aasia ja afroameerika) SLE autoantikeha.

SSA

 (SSA-vastane IgG)

Kinnitamiseks võib olla nähtav IIF-l (peengranulaarne muster või mõni muu muster, kui kaasuvad SLE autoantikehad). ANA puudumine ei välista SSA olemasolu.

Esineb 40-95% Sjögreni sündroom (SjS)  haigetest, ka 40% sekundaarse SS puhul (lisaks SLE või reumatoidartriit (RA)), seostub lümfadenopaatia, vaskuliidi ja splenomegaaliaga.

Esineb 20-60% SLE haigetest. Kui esineb kombinatsioonis SSB-ga ja puuduvad SM ja dsDNA, viitab see suhteliselt heale prognoosile (harvad neerutüsistused), kuid võib esineda fotosensitiivsus, pneumoniit ja tsütopeenia.

Subakuutse naha luupuse (SCLE) puhul esineb 60-100%.

Leidub komplemendi puudulikkusega (C2, C4) haigetel.

Esineb 75% neonataalse luupuse (NLE) patsientidel, seostub kongenitaalse südame blokaadiga (CHB).

Esineb 5-15%¹ RA haigetel, seostub sicca-sündroomi kaasumise ja ekstraartikulaarsete probleemidega (vaskuliit, maksaprobleemid, neutropeenia), halvem immunosupressantide raviefekt.

Esineb ca 9%¹ SSc haigetel, seostub haiguse  raskema kuluga (neeru-ja kopsukahjustus).

SSB

(SSB-vastane IgG)

Kinnitamiseks võib olla nähtav IIF-l (peengranulaarne muster või mõni muu muster, kui kaasuvad SLE autoantikehad).

Esineb enamasti koos SSA-ga. Juhuleiuna omab ennustusväärtust Sjögreni sündroomi (SjS) väljakujunemiseks. Esineb kuni 70% SjS haigetest. Esineb kuni 25% SLE haigetest, seotud puuduvate dsDNA antikehade ja neerude haaratusega. Esineb ka neonataalne erütematoosse luupuse korral (75% haigetest).

Ro52

(Ro52-vastane IgG)

Esinevad mitmete autoimmuunsete haiguste korral: müosiit (kuni 25% haigetest), SSc (ca 20% haigetest), SjS (17-23%), SLE (23%), RA (ca 8%), primaarne biliaarne kolangiit/tsirroos (PBC, ca 28% haigetest),  autoimmuunne hepatiit (AIH, ca 17%), viirushepatiit. Koos SSB-ga esinevad sageli kaasasündinud kardiaalse blokaadiga vastsündinutel.

Koos SSA antikehaga iseseisvat tähendust ei oma.

Scl70

(Scl70-vastane IgG)

Sageli IIF-l nähtav nukleolaarne muster, mis on Scl70-le tüüpiline, kuid mitte spetsiifiline.

Esineb SSc difuusse vormi korral kuni 65% haigetest, piirdunud vormi (CREST) korral ca 10% haigetest, Raynaud fenomeni korral ca 6% haigetest. Scl70 esinemine viitab tõsisemale prognoosile ja raskemale kulule kui tsentromeeride esinemine, seostub interstitsiaalse kopsukahjustusega. Scl70 kadumine ravi jooksul viitab paremale prognoosile.

PM/Scl 100

(PM/Scl 100-vastane IgG)

Esinevad 14-50% süsteemsete sidekoehaiguste, idiopaatilise fibroseeriva alveoliidi, sarkoidoosi ja põletikuliste soolehaiguste haigetel, leitud seos SLE-ga. Esineb müosiitide (20% haigetest) ja SSc (10%) ning nende haiguste  kattuvate sündroomide korral (24-55%). Sagedane kliiniline avaldus PM/Scl 100 puhul on artriit ja Raynaud’ fenomen. Lastel esineb juveniilne PM/Scl positiivne skleromüosiit, mis on suhteliselt healoomulise kuluga.

Jo1

(Jo1-vastane IgG)  

IIF-l nähtav tsütoplasmaatiline muster, kuid IIF leiu puudumine ei välista kliiniliselt olulise Jo-1 olemasolu.

Idiopaatiliste müosiitide marker, spetsiifilisus ligi 100%. Esineb 24-30% haigetest. Juveniilse müosiidi korral esineb harva. Kliiniliselt avaldub antisüntetasi sündroomina, seostub haiguse raskema kulu ja kopsude interstitsiaalse haigusega. Jo-1 võib eduka ravi järgselt remissoonis olla mitte määratav.

CENPB

(Tsentromeer B vastane IgG)

 Tsentromeerne muster IIF-l on väga spetsiifiline CENP A/B/C esinemisele, mis omakorda viitab SSc piirdunud vormi CREST (57-82% haigetest) või harvem SSc diffuusse vormi (3-12%) esinemisele. Esineb ka 10-30% primaarse biliaarse kolangiidi (PBC) haigetel.

PCNA

(PCNA (paljuneva raku tuuma antigeen) vastane IgG)

PCNA on nähtav IIF-l ainult juhul, kui ta esineb ainsa autoantikehana.

Esineb 3% SLE haigetest, seostub neerukahjustuse, närvisüsteemi haaratuse ja trombotsütopeeniaga. Viimaste uuringute andmetel ei ole spetsiifilised ainult SLE-le, vaid võivad kaasneda mitmete teiste patoloogiatega. Tsütotoksiliste ravimite (tsüklofosfamiid) kasutamise järgselt võivad kiiresti kaduda.

dsDNA

(DNA kaksikahela vastane IgG)

Nähtav IIF-l (homogeenne muster). Siiski ei välista negat. IIF dsDNA olemasolu, seega tõsise SLE kahtluse korral tuleb paralleelselt kasutada teisi meetodeid (dsDNA on eraldi tellitav).

dsDNA on SLE spetsiifiline marker (>95% aktiivne SLE koos neerukahjustusega, >50-70% aktiivne SLE neerukahjustuseta, <40% inaktiivne SLE). dsDNA puudumine ei välista SLE võimalust. Madalates hulkades dsDNA leidub ka RA, juveniilse artriidi, SjS, SSc, müasteenia, AIH, uveiidi ja ravimindutseritud luupuse haigetel. Võib harva (<0,1%) esineda ka tervetel inimestel ja mööduvalt esineda madalas tiitris TNF-alfa blokaatoritega ravi järgselt.

DsDNA hulk omab seost haiguse aktiivsusega, seetõttu teeb labor positiivse dsDNA leiu korral (IB) juurde kvantitatiivse dsDNA uuringu (FEIA).

Nucleos

(Nukleosoomivastane IgG)

Võib olla nähtav IIF-l, meenutab DFS70 mustrit.

SLE spetsiifiline autoantikeha, sensitiivsus SLE-le ületab dsDNA oma (100% aktiivne SLE, 62% inaktiivne SLE). Võivad olla haiguse alguses määratavad varem kui dsDNA. Võivad olla määratavad ka ravimindutseeritud luupuse haigetel (prokaiinamiid – ligi 100%, kinidiin – ca 50%, hüdralasiin).

Histone

(Histoonidevastane IgG)

Võib olla nähtav IIF-l, meenutab DFS70 mustrit.

Esineb mitmete autoimmuunsete haiguste korral (SLE – 50-80%, ravimindutseeritud luupus – 92-95%, RA 11%, RA vaskuliit - 75%, juveniilne artriit – 51%, Felty sündroom - 79%, SSc – 30%, PBC –  55%, AIH – 35%. Esineb ka kasvajate, älaägedate sensoorsete neuropaatiate ja infektsioonide korral. Histoonide leid ilma SLE spetsiifiliste markeriteta viitab ravimindutseeritud luupuse võimalusele.

SSc haigetel seostub histoonide leid kopsude, südame ja neerude kahjustusega.

Rib P Prot

(Ribosomaalse P-proteiini vastane IgG)

Võib olla nähtav IIF-l (30-69%), tüüpiline tsütoplasmaatiline muster.

Esinevad 10-30% SLE haigetest, spetsiifilisuseks SLE suhtes loetakse kuni 99%.

AMA M2

(M2 tüüpi mitokondrivastane IgG)

IIF-l nähtav tüüpiline tsütoplasmaatiline muster. PBC marker, esineb 95% haigetest, kuulub PBC diagnostiliste kriteeriumite hulka. Esineb ka 3-6% AIH haigetel. AMA M2 hulk ei ole korrelatsioonis haiguse raskusega. AMA M2 jääb positiivseks ka peale maksasiirdamist.

Lisaks leidub AMA M2 ka süsteemsete reumaatiliste haiguste haigetel.

DFS70

(DFS70-vastane IgG)

Võib olla nähtav IIF-l, spetsiifiline DFS70 muster on nähtav, kui DFS70 on ainus leitav autoantikeha.

Esineb Vogt-Koynagi-Harada sündroomi (ca 77%), atoopilise dermatiidi (30-71%) ja astma (16%) haigetel. Esineb ka kasvajate korral ja väga harva (<3%) süsteemsete reumaatiliste haiguste korral, samuti esineb ka 3-11% tervetel.

Proovi-/uuringumaterjal

Veeniveri/seerum

Proovianum

Geeliga CAT katsuti (kollane kork)

Proovimaterjali säilivusaeg, -temperatuur jt transpordi tingimused

2-8 ^oC 14 päeva

Teostamise sagedus

ANA tööpäeviti, CTD IgG panel IB 2 korda nädalas

Mõõtemeetod

ANA - kaudne immunofluorestsents (IIF), CTD IgG panel – immunoblot(IB), üksik autoantikeha - fluoroensüüm-immunimeetria (FEIA)

HK kood

66712 (IIF), 66715 (IB), 66707 (FEIA)