Erialade ABC





Dermatoveneroloogia ehk naha- ja suguhaigused
Dermatoveneroloogia on meditsiini eriala, mis käsitleb sugulisel teel levivate haiguste, naha ja nahaaluse koe, naha derivaatide ning nahal avalduvate süsteemsete haiguste ja nahahaiguste süsteemsete sümptomite diagnoosimist, ravi, jälgimist ja ennetamist.



Füsio ehk ˇfüsio
Füsioterapeut on erialase haridusega spetsialist, kes tegeleb liigutuste funktsiooni hindamise ja taastamisega, kasutades selleks kehalisi harjutusi ja erinevaid füüsikalisi võimalusi (sooja- ja külmaravi, ultraheli-, magnet- ning elektriravi jm). Kaasaegne füsioteraapia põhineb peamiselt aktiivsetel teraapiameetoditel.




Hematoloogia ehk vereloomehaigused
Vererakud uuenevad inimese organismis pidevalt „vabrikus” nimega luuüdi. Vereloomega on tihedalt seotud immuunsüsteem, sest immuunsüsteemi rakud on samuti pärit luuüdist. Vererakud, põrn, lümfisõlmed, lümfoidne kude neeluringis ja soolestikus ning harknääre moodustavad anatoomiliselt ja funktsionaalselt ühtse süsteemi.


Infektsioonhaigused ehk nakkushaigused
Nakkushaigusi põhjustavad haigustekitajad, milleks on enamasti silmale nähtamatud mikroorganismid: bakterid, viirused, seened või parasiidid. Haigustekitajad võivad levida inimeselt inimesele õhu kaudu või käte ja esemete vahendusel, mõnikord ka toidu, joogi või pinnase kaudu. Nakatumise järel võib tekkida nakkushaigus.












Kliiniline farmakoloogia
Kliiniline farmakoloogia on eriala, mis tegeleb ravimite toime kõigi aspektidega. Vastava eriala spetsialisti igapäevane tegevus puudutab ravimite arendustegevust, ravimite kasutamist ravieesmärgi saavutamise nimel, ravimikasutuse hindamist, ravimite kasulikke toimeid ja kõrvaltoimeid indiviidi ja ühiskonna tasandil, samuti ravimite väärkasutuse jälgimist.

Laborimeditsiin
Laborimeditsiin on eriala, mis tegeleb inimkehast võetud materjalide bioloogia-, mikrobioloogia-, immunoloogia-, keemia-, hematoloogia-, immuunhematoloogia- ja molekulaardiagnostika alaste või muude uuringutega. Laborimeditsiini eesmärk on saada informatsiooni haiguste ennetamiseks, diagnoosiks või ravitulemuste hindamiseks.

Mammoloogia ehk rinnahaigused
Mammoloogia on eriala, mis tegeleb rinna healoomuliste ja pahaloomuliste haiguste diagnoosimise, kirurgilise ravi ja järelkontrolliga. Tänapäevane rinnavähi ravi on multimodaalne, selle eeldus on erinevate erialade spetsialistide tihe koostöö, mida võimaldab diagnostika- ja raviüksuste paiknemine ühes keskuses.









Naha- ja suguhaigused ehk dermatoveneroloogia
Dermatoveneroloogia on meditsiini eriala, mis käsitleb sugulisel teel levivate haiguste, naha ja nahaaluse koe, naha derivaatide ning nahal avalduvate süsteemsete haiguste ja nahahaiguste süsteemsete sümptomite diagnoosimist, ravi, jälgimist ja ennetamist.

Nakkushaigused ehk infektsioonhaigused
Nakkushaigusi põhjustavad haigustekitajad, milleks on enamasti silmale nähtamatud mikroorganismid: bakterid, viirused, seened või parasiidid. Haigustekitajad võivad levida inimeselt inimesele õhu kaudu või käte ja esemete vahendusel, mõnikord ka toidu, joogi või pinnase kaudu. Nakatumise järel võib tekkida nakkushaigus.


Neurokirurgia
Neurokirurgia on arstiteaduse kirurgiline eriala, mis tegeleb täiskasvanute ja laste pea- ja seljaaju, ajukelmete, kraniaalnärvide ja spinaalsete närvijuurte, perifeersete närvide ja autonoomse närvisüsteemi, kolju ja lülisamba haiguste, väärarendite ja vigastuste ning samuti verevarustuse häirete diagnoosimise, kirurgilise ja mitteneurokirurgilise ravimisega.

Näo- ja lõualuukirurgia
Näo- ja lõualuukirurgia üksus kuulub pea- ja kaelakirurgia keskuse koosseisu. Üksuses on seitse statsionaarset voodikohta ning töötab viis näo-lõualuukirurgi. Meie teeninduspiirkonnaks on kogu Põhja-Eesti, aga kraniosünostooside diagnoosiga patsiente ravime ainukesena Eestis. Üksuse tegevus hõlmab kogu kolju-, näo- ja kaelapiirkonna haiguste ravi.















Plastikakirurgia
Definitsiooni (Euroopa Meditsiinispetsialistide Ühendus, EMU) järgi on plastikakirurgia kirurgilise meditsiini osa, mis tegeleb inimkeha nähtavate osade deformatsioonide ja vaegmoodustiste taastamise, parandamise ja korrigeerimisega ning kasutab selleks kudede taastamise, ümberpaigutamise ja siirdamise meetodeid.




Radioloogia
Radioloogia (meditsiiniline radioloogia) on arstiteaduse haru ja eriarstiabi valdkond, mis hõlmab haiguste diagnoosimist, kasutades ioniseerivat või mitteioniseerivat kiirgust, lahtisi kiirgusallikaid või ultraheli. Radioloogia tegeleb ka haiguste ravimisega, kasutades menetlusradioloogia võtteid või lahtisi kiirgusallikaid.


Rinnahaigused ehk mammoloogia
Mammoloogia on eriala, mis tegeleb rinna healoomuliste ja pahaloomuliste haiguste diagnoosimise, kirurgilise ravi ja järelkontrolliga. Tänapäevane rinnavähi ravi on multimodaalne, selle eeldus on erinevate erialade spetsialistide tihe koostöö, mida võimaldab diagnostika- ja raviüksuste paiknemine ühes keskuses.














Unemeditsiin ehk uneuuringud ja -ravi
Unemeditsiin on multidistsiplinaarne eriala, mis tegeleb une-ärkveloleku häirete ja unehäirete ennetamise, diagnostika ja raviga. Sagedasemad häired on uneaegsed hingamishäired, insomnia, hüpersomnia, une tsirkadiaanrütmi häired, parasomniad ja rahutute jalgade sündroom.
Uneuuringud ja -ravi ehk unemeditsiin
Unemeditsiin on multidistsiplinaarne eriala, mis tegeleb une-ärkveloleku häirete ja unehäirete ennetamise, diagnostika ja raviga. Sagedasemad häired on uneaegsed hingamishäired, insomnia, hüpersomnia, une tsirkadiaanrütmi häired, parasomniad ja rahutute jalgade sündroom.
Uroloogia
Uroloogia on kirurgiline eriala, mis tegeleb meeste kuse- ja suguelundite ning naiste kuseelundite haigustega, samuti neerupealise haiguste kirurgilise raviga. Valdkond hõlmab nii elu vältel tekkinud haigusi (kasvajad, kivitõbi, eesnäärme suurenemine, traumad) kui ka kaasasündinud arenguhäireid.







Vereloomehaigused ehk hematoloogia
Vererakud uuenevad inimese organismis pidevalt „vabrikus” nimega luuüdi. Vereloomega on tihedalt seotud immuunsüsteem, sest immuunsüsteemi rakud on samuti pärit luuüdist. Vererakud, põrn, lümfisõlmed, lümfoidne kude neeluringis ja soolestikus ning harknääre moodustavad anatoomiliselt ja funktsionaalselt ühtse süsteemi.