Lihtherpesviiruse 1. ja 2. tüübi DNA paneel

Lihtherpeseviiruse 1. ja 2. tüübi DNA paneel (HSV1,2 DNA panel)

Põhja-Eesti regionaalhaigla laboratooriumi molekulaardiagnostika labor

Telefon: 617 1768

 

Üldiseloomustus

Lihtherpeseviiruste (Herpes simplex) HSV1 ja HSV2 viirusnakkused levivad nahk-naha kontaktiga ja sugulisel teel, põhjustades erinevad kliinilisi sümptomeid nahal, silmas, kesknärvisüsteemis ja genitaaltraktis. Tüsistustena võib esineda konjunktiviit, dermatiit, generaliseerunud HSV nakkus hepatiidi või pneumooniaga, meningiit, entsefaliit, näonärvi halvatus. Genitaalherpest põhjustab peamiselt HSV2, vahel ka HSV1. Viirus jääb vaatamata ravile nakatunud organismi püsima ja võib avalduda uuesti. Raseda naise esmane nakatumine võib olla lootele ohtlik, põhjustades loote üsasisest hukkumist, raskeid väärarenguid.

Näidustused

  • Genitaalherpesinfektsiooni diagnoosimine

Referentsväärtus

Negatiivne

Kliiniline tõlgendus

Positiivne tulemus viitab antud tekitajast põhjustatud infektsioonile. Negatiivne tulemus ei välista infektsiooni olemasolu, kliinilise kahtluse püsimisel on näidustatud kordusuuringud.

Proovi-/uuringumaterjal

Emakakaelakanalikaabe, ureetrakaabe, haavandikaabe, villisisu kaabe

Proovianum

eNAT-katsuti

Uuringumaterjali säilivusaeg, temperatuur jt transpordi tingimused

+2...+8 °C 7 päeva. Transportida laborisse toatemperatuuril 24 tunni jooksul.

Segavad faktorid

Limane proovimaterjal

Uuringu teostamise sagedus

2-3 korda nädalas

Mõõtemeetod

 PCR

HK kood

66608x2

Kasutatud kirjandus

  1. Brutis CA, Ashwood ER, Bruns DE. Clinical Chemistry and Molecular Diagnostics. 5th ed. St. Louis: Elsevier; 2012.
  2. Seksuaalsel teel levivate infektsioonide ravijuhis Eestis 2015, http://www.ensas.ee/ravijuhised/docs/STLI_ravijuhis_2015.pdf
  3. Reaktiivi infoleht - Seeplex HSV2 ACE Detection User Manual, Seegene, versioon 2.07, 12/2014.

 

Koostanud: Kedy Medar, laborispetsialist  

20.04.2018

Laboriuuringute valdkond