Kolesterool plasmas (P-Chol)
Põhja-Eesti regionaalhaigla laboratooriumi automaatliini labor
Telefon 6171027
Üldiseloomustus
Kolesterool on inimese organismi põhiline sterool, millest sünteesitakse D-vitamiini, hormoone, sapphappeid ning ta on vajalik rakkude membraanide ehitamiseks.
Peaaegu kolm neljandikku organismi kolesteroolist sünteesitakse maksas ja soolestiku seinas ning ülejäänud pärineb enamasti toidust.
Umbes kolmandik kolesteroolist metaboliseeritakse maksas kuni sapphapeteni ning ekskreteeritakse koos sapiga. Peale maksa ja neerupealiste ei saa enamik rakke kolesterooli kataboliseerida, mistõttu ta akumuleerub rakkudes ja ekstratsellulaarses ruumis, põhjustades aterosklerootilisi muutusi.
Veres tsirkuleerib kolesterool lipoproteiinide koosseisus. Lipoproteiinid on makromolekulaarsed kompleksid, mis sisaldavad triglütseriide, kolesterooli eetreid, fosfolipiide, vaba kolesterooli ning valgulist osa – apolipoproteiine (vt apoA1, apoB). Nende komponentide osakaal varieerub lipoproteiiniti ning sellest olenevalt on lipoproteiinidel erinevad keemilised ja füüsilised omadused ning funktsioonid organismis.
Põhiliste lipoproteiinide hulka kuuluvad külomikronid, väga väikese tihedusega
lipoproteiinid (very low density lipoproteins, VLDL), väikese tihedusega
lipoproteiinid (low density lipoproteins, LDL) ja suure tihedusega lipoproteiinid (high
density lipoproteins, HDL).
Kliinilises praktikas on kardiovaskulaarse riski hindamiseks peale kolesterooli oluline teada triglütseriidide kontsentratsiooni ning kolesterooli jaotuvust HDL ja LDL vahel (HDL-Chol ja LDL-Chol). Lisainformatsiooni HDL- ja LDL aterogeensuse kohta annavad ka apoA1 ja apoB. Täpsemalt vt käsiraamatu vastavates peatükkides.
Kolesterooli jt lipiidide tulemusi kasutatakse koos teiste südamehaiguse riskifaktoritega raviplaani koostamisel ja jälgimisel.
Näidustused
- Kardiovaskulaarse riski hindamine.
- Perekondliku ning sekundaarse hüperlipideemia diagnoosimine,
Kolesterooli on ilma südamehaiguse riskiteguriteta täiskasvanul soovitav määrata üks kord 4-6 a järel. Riskifaktoritega täiskasvanul (suitsetamine, ülekaalulisus, ebatervislik söömine, ebapiisav füüsiline koormus, mehed vanuses >45 a, naised vanuses >55 a, hüpertensioon või hüpertensiooni ravimid, diabeet või prediabeet, lähisugulastel enneaegne südamehaigus, olemasolev südamehaigus või eelnev südameinfarkt) tuleks kolesterooli määrata sagedamini.
Kolesterooli tuleks määrata ajal, kui patsiendil ei esine haigust. Kolesterooli tase on ajutiselt madal ägeda haiguse ajal, müokardi infarkti järgselt või stressi korral (nt operatsioonid, traumad). Soovitav testimise aeg oleks vähemalt 6 nädalat pärast haigust. Rasedus suurendab kolesterooli kontsentratsiooni. Testimisega tuleks oodata vähemalt 6 nädalat peale lapse sündi.
Referentsvahemik lapsed –(4), täiskasvanud – (6)
Naised Mehed
1-3a 2,8-5,0 mmol/L 2,2–4,7 mmol/L
4-6a 2,7-5,0 mmol/L 2,8–5,6 mmol/L
7-9a 2,7-5,4 mmol/L 2,8-5,5 mmol/L
10-12a 2,7-5,6 mmol/L 2,7-5,8 mmol/L
12-15a 2,8-5,3 mmol/L 2,4-5,3 mmol/L
16-17a 2,4-6,1 mmol/L 2,1-5,0 mmol/L
>18a soovituslik (6) < 5,0 mmol/L < 5,0 mmol/L
Kliiniline tõlgendus
Täiskasvanud indiviidil loetakse väärtust <5,0 mmol/L soovitavaks, väärtused 5,0 – 6,2 mmol/L peegeldavad mõõdukat südamehaiguse riski ja väärtused >6,2 mmol/L kõrget riski.
Kardiovaskulaarse riski hindamisel tuleb määrata ka kolesterooli jaotuvust põhiliste lipoproteiinide vahel ning määrata HDL-Chol, LDL-Chol ning apoA1, apoB ja triglütseriidid.
Perekondliku hüperlipideemiaga ning kolesterooliga >7,5 mmol/L patsiendid kuuluvad kõrgenenud riskiga gruppi sõltumata kolesterooli jaotumisest lipoproteiinide vahel.
Päevast päeva määratud kolesteroolil on füsioloogiline varieeruvus 6,0%, seetõttu on kolesterooli taseme täpsemaks hindamiseks soovitav kolesterooli määrata vähemalt kaks korda 1-12 nädalase vahega (7).
Suurenenud kontsentratsioon:
- Perekondlik hüperkolesteroleemia
- Ateroskleroos
- Hüpotüreoos
- Mitte-kompenseeritud diabeet
- Nefrootiline sündroom
- Rasedus
- Kolestaas, biliaarne tsirroos
- Ravimid: adrenokortikotropiin, anaboolsed steroidid, beeta-adrenoblokaatorid, kortikosteroidid, tsüklosporiin, epinefriin, suukaudsed kontratseptiivid, fenütoiin, sulfonamiidid, tiasiidid, vitamiin D
Vähenenud kontsentratsioon:
- Tugev maksahaigus
- Alatoitumine
- Pärast MI
- Hüpertüreoos
- Malabsorbtsioon
- Hemolüütiline ja pernitsioosne aneemia
- Sepsis
- Stress
- Maksahaigused
- Ravimid: allopurinool, androgeenid, kaptopriil, klorpropamiid, klofibraat, kolhitsiin, kolestipool, erütromütsiin, isoniaziid, liotüroniin, monoamiini oksüdaasi neomütsiin, niatsiin, nitraadid, statiinid
Proovi-/uuringumaterjal |
Veeniveri/plasma. Rutiintestimisel ei pea olema tühja kõhu proov, v.a. juhul, kui esmastestimisel on leitud triglütseriidide väärtus on >5 mmol/L (6) |
Proovianum |
Geeliga LH-katsuti (heleroheline kork) |
Uuringumaterjali säilivusaeg, -temperatuur jt transpordi tingimused |
15...25 oC 7 päeva 2...8 oC 7 päeva -15...-25 oC 3 kuud |
Segavad tegurid |
Manustatud terapeutilises kontsentratsioonis atsetüültsüsteiin atsetaminofeenist tekkinud intoksikatsiooni korral võib põhjustada valemadala tulemuse. |
Teostamise sagedus |
24 h |
Mõõtemeetod |
Ensümaatiline spektrofotomeetria |
HK kood |
66104 |
Kasutatud kirjandus
- Burtis CA, Ashwood ER, Bruns DE. Tietz Textbook of Clinical Chemistry and Molecular Diagnostics. 5th ed. US: Elsevier Inc; 2012.
- Catapano AL, et al. 2016 ESC/EAS Guidelines for the Management of Dyslipidaemias. European Heart Journal 2016;37:2999–3058
- Mosby. Diagnostic and Laboratory Test Reference. 10 th ed. China: Elsevier Inc; 2011.
- Heil W, Ehrhardt V. Reference ranges for adults and children. Roche Diagnostics GmbH, Mannheim; 2008.
- Reaktiivi infoleht, CHOL2, Cobas systems application, 2016-12, V 12.0.
- Nordestgaard BG, et al. Fasting is not routinely required for determination of a lipid profile: clinical and laboratory implications including flagging at desirable concentrationcut-points – a joont concensus statement from the European Atherosclerosis Society and European Federation of Clinical Chemistry and Laboratory Medicine. Eur Heart J. 2016 Jul 1;37(25):1944-58. doi: 10.1093/eurheartj/ehw152. Epub 2016 Apr 26.
- Catapano AL, et al. ESC/EAS Guidelines for the Management of Dyslipidemias. The Task Force for the Management of Dyslipidemias of the European Society of Cardiology (ESC) and European Atherosclerosis Society (EAS). Eur Heart J 2016;37:2999-3058.
Koostanud Galina Zemtsovskaja, kliinilise keemia labori vanemarst
Karel Tomberg, vanemarst-arendusjuht
19.02.2019