Inimese papilloomiviiruse kõrge riskiga (16, 18, 31, 33, 35, 39, 45, 51, 52, 56, 58, 59, 66, 68) genotüüpide DNA (HPV high risk DNA)

Uuringu eesmärgiks on avastada patsientidel emakakaelakanalis inimese papilloomiviiruse (HPV) kõrge riski genotüüpide (hrHPV) 16, 18, 31, 33, 35, 39, 45, 51, 52, 56, 58, 59, 66 ja 68 olemasolu, sest antud genotüübid võivad põhjustada emakakaela vähi teket.
HPV on viirus, mis levib sugulisel teel ning nahk-naha kontaktiga. Harva on võimalikud ka perinataalne, transplatsentaarne ja mittesuguline ülekanne. HPV infektsiooni kliiniline pilt tekib seoses viiruse võimega põhjustada naha healoomulisi epiteliaalseid neoplaasiaid (nahatüükad), aga ka nahavähki, limaskestade healoomulisi epiteliaalseid neoplaasiaid (anogenitaalsed kondüloomid), limaskestade intraepiteliaalset düsplaasiat ja lamerakulist vähki (emakakael, harvemini tupp, pärak, peenis, samuti kõri ja söögitoru).
Ligikaudu 90% HPV infektsioonidest on mööduvad ja paranevad iseenesest. Emakakaelavähi tekke tingimuseks on hrHPV genotüübi põhjustatud persisteeruv infektsioon. hrHPV tüüp 16 vastutab ligikaudu 55-60% ja tüüp 18 10-15% emakakaelavähi juhtude tekke eest.

Näidustused
HPV kõrge riski genotüüpide diagnostika

Referentsväärtus
Negatiivne

Kliiniline tõlgendus
Positiivne tulemus näitab antud genotüübi olemasolu antud proovimaterjalis. Negatiivne tulemus ei välista infektsiooni olemasolu, kliinilise kahtluse püsimisel on näidustatud kordusuuringud.

Kasutatud kirjandus

1. Brutis CA, Ashwood ER, Bruns DE. Clinical Chemistry and Molecular Diagnostics. 5th ed. St Louis: Elsevier; 2012.
2. Emakakaela, tupe ja vulva vähieelsete muutuste diagnoosimine, jälgimine ja ravi. ENS ravijuhis, versioon 3, 2014.
3. Reaktiivi infoleht - Anyplex^TMII HPV HR Detection User Manual, Seegene, versioon 1.03, 04/2016.

Koostanud: Kedy Medar, laborispetsialist  
01.03.2017