Vitamiin D plasmas

Vitamiin D (25-OH) plasmas ( VitD (25-OH))                                       

Põhja-Eesti regionaalhaigla laboratooriumi kliiniline keemia labor                                                                                                        

Telefonid: 617 1661; 617 1027

 

Üldiseloomustus

D-vitamiin on rasvlahustuv steroidhormoon. Kaks kõige olulisemat D-vitamiini vormi on D3- vitamiin (kolekaltsiferool) ja D2-vitamiin (ergokaltsiferool). Vitamiin D3 (25-OH)  sünteesitakse nahas päikesevalguse toimel või saadakse loomsetest toiduainetest (põhiliselt kala). Vitamiin D2 (25-OH) saadakse sünteetilistest toidulisanditest, ravimitest ning vähesel määral taimsetest toiduainetest (mõned seened ja taimed). Inimese plasmas seotakse D3- ja D2-vitamiin D-vitamiini siduva valguga ning transporditakse maksa. Seal mõlemad hüdroksüleeritakse, mille tulemusena moodustub vitamiin D (25‑OH), mida kasutatakse organismi vitamiin D staatuse hindamiseks. Tsirkuleeriva vitamiin D (25‑OH) poolestusaeg on 2‑3 nädalat. D-vitamiin osaleb kaltsiumi ja fosfaadi ainevahetuse regulatsioonis ja on olulise tähtsusega terve luustiku arengu tagamisel. D-vitamiini vaegus avaldub lastel rahhiidina,   täiskasvanutel põhjustab osteomalaatsiat,  luumassi vähenemist ja luumurdude ohtu.                                                                                                            

Näidustused                                                               

Vitamiin D puuduse avastamine järgmistes olukordades:

  • Luude vaegmoodustumine (lastel) või luude pehmenemine/ luumurrud (täiskasvanutel) madala kaltsiumisisalduse korral.
  • Otseoporoosi ravieelne diagnostika.
  • Riskirühmade (vanemad inimesed, hooldekodudes viibijad, maooperatsiooni järgsed või rasva malabsorptsiooniga patsiendid) diagnostika.

Vitamiin D-ga ravi efektiivsuse jälgimine.

 

Referentsvahemik  

optimaalne  > 75 nmol/L

ebapiisav 50 – 75 nmol/L

defitsiit  < 50 nmol/L          

 

Kliiniline tõlgendus

Sisaldus alla referentsväärtuse:

  • vähene päikesevalgus,
  • vitamiin D vaene dieet,
  • nahk ei sünteesi enam nii efektiivselt D vitamiini (vanemas eas),
  • imendumishäired peensooles, mis on tingitud D vitamiini retseptorite defektsusest või organismi resistentsusest,
  • krooniline neerupuudulikkus,
  • maksahaigused,
  • nahahaigused.

Sisaldus üle referentsväärtuse:

  • vitamiin D üleannustamine (üle 250 nmol/L)

Proovimaterjal / uuringumaterjal

Veeniveri/plasma

Proovianum

Geeliga LH-katsuti (heleroheline kork)

Materjali säilivusaeg,  -temperatuur jm transpordi tingimused

Plasma:

18―25 °C 8 tundi; 2―8 °C 4 päeva; -20 ºC 6 kuud.

Juhul kui proovimaterjali ei saa kohe laborisse saata, tuleb plasma eraldada

Segavad faktorid

Proov ei tohi olla hemolüütiline

Teostamise sagedus

24 h

Mõõtemeetod

Elektrokemiluminomeetria (ECLIA)

HK kood

66707

 

Kasutatud kirjandus

  1. Reaktiivi infoleht ― Cobas Vitamin D total, Roche Diagnostics, versioon 7, 12/2016.
  2. Kull M, Kalikorm R, Lember M. D-vitamiin ― taasleitud oluline tervisemõjur. Eesti Arst 2010;89(3):185―190.
  3. Burtis CA, Ashwood ER, Bruns DE. Tietz Textbook of Clinical Chemistry and Molecular Diagnostics, 4th Edition,  lk 1765―1773, 2006.

Koostanud Ella Kuusmets, kliiniline keemia labori laborispetsialist

20.03.2017

Laboriuuringute valdkond