Insuliinisarnane kasvufaktor 1 (IGF)

Insuliinisarnane kasvufaktor 1 seerumis (S-IGF-1)

Põhja-Eesti regionaalhaigla laboratooriumi immunoloogia labor

Telefonid: 617 1140; 617 2023; 617 2024

Üldiseloomustus

IGF-1 on polüpeptiidhormoonide somatomediinide perekonda kuuluv valk. IGF-1 molekulstruktuur on identne somatomediin C (Sm-C) omaga ja sarnaneb insuliini struktuuriga. Seda toodetakse endokriinse hormoonina peamiselt maksas inimese kogu eluea jooksul. Vähesel määral valmistavad lokaalset auto- ja parakriinset toimet omavat IGF-1 ka erinevad koed. IGF-1 etendab olulist rolli paljude rakutüüpide paljunemisel ja diferentseerumisel ning normaalse kasvu tagamisel loote- ja lapseeas. Ta soodustab luu- ja lihaskoe kasvu. Täiskasvanueas mõjutab kudede regeneratsiooni (anaboolne toime). IGF-1 süntees sõltub kasvuhormooni (GH) sekretsiooni aktiivsusest. IGF-1 mõjutab ka ise GH sekretsiooni. 85-95% IGF-1 on seotud kandjavalkudega (80% seotud IGFBP-3). Ülejäänud IGF-1 ringleb veres bioloogiliselt aktiivse vaba vormina. IGF tase tõuseb alates imikueast, saavutab maksimumi puberteedieas ning langeb raugaeas miinimumini.

Näidustused

Kasvuhäirete diagnoosimine, jälgimine ja GH hormoonravi jälgimine.

Referentsvahemik  

Referentsvahemikud sõltuvad vanusest ja soost (vt ka täielikku IGF-1 ealiste/sooliste väärtuste tabelit protsentiilides. Ealine väärtus ≤ 5 protsentiili vajab lisauuringuid ja ealine väärtus < 0,1 protsentiili eristab GH puudulikkusega seotud lühikest kasvu GH puudulikkusega  mitte seotud lühikesest kasvust)                                                   

IGF-1 0,1-99  protsentiilile vastavad soolised ja ealised referentsvahemikud

Lastel

µg/L

Puberteedieas

N/M µg/L

Täiskasvanutel

µg/L

0-2 a

13-220

8-9

55-496/54-362

19-20

158-550

2-4 a

20-260

9-10

68-468/63-379

20-30

72-425

4-6 a

26-320

10-11

81-539/77-370

30-40

68-404

6-7 a

34-332

11-12

91-758/85-413

40-50

64-385

7-8 a

45-361

12-13

116-914/88-575

50-60

60-369

 

 

13-14

163-884/111-677

60-70

 55-362

 

 

14-15

158-832/140-836

70-80

25-276 

 

 

15-16

187-845/176-848

80

 21-245

 

 

16-17

183-792/178-814

 

 

 

 

17-18

176-624/173-618

 

 

 

 

18-19

167-583/167-600

 

 

                                                                     

Kliiniline tõlgendus                                                                                                          

 IGF-1 normväärtuse korral on GH nappus vähetõenäoline, kuid pole siiski välistatud.

Sisaldus alla referentsväärtuse

  • alatoitumine, anoreksia, kahheksia ja imendumishäired; 
  • hüpotaalamuse puudulikkus;
  • kilpnäärme alatalitlus;
  • GH vähesus, inaktiivsus või GH retseptori geneetiline defekt (Laron’s sündroom);
  • maksahaigused;
  • neeruhaigused;
  • suhkruhaigus;
  • kasvajalised haigused;
  • kroonilisd põletikulised haigused;
  • fibromüalgia;
  • polütraumad.

Sisaldus üle referentsväärtuse

  • varane puberteet;
  • akromegaalia;
  • gigantism;
  • hüperprolaktineemia;
  • kraniofarüngioom;
  • raseduse hilisfaas.

Proovimaterjal-/materjal

Veeniveri/seerum

Proovianum

Geeliga CAT katsuti (kollane kork)

Proovimaterjali säilivusaeg,-temperatuur jt transpordi tingimused

20-25 ˚C  maksimaalselt 24 tundi                                                   pikaajalisem säilitamine

-20 ˚C juures 2 aastat hästi suletud proovianumas

Uuringu teostamise sagedus

Tööpäeviti, 2 korda kuus

Mõõtemeetod

ELISA (ensüüm-immuunsorptsioonmeetod)

HK kood

66707

Kasutatud kirjandus

  1. Enzyme Immunoassay for quantitative determination of Insulin-like Growth Factor-1 (IGF-1) in human seerum and plasma. Instructions for Use. Versioon 14, 2016-08.
  2. AACE/ACE Clinical Practice Guidelines. The American  Association of Clinical Endocrinologists. https//www.aacc.com/publications/guidelines
  3. The Growth Hormone Research Society. Consensus Statement on the Standardization and Evaluation of Growth Hormone and Insulin-like Growth Factor Assays. Clinical Chemistry 2011; 57:4, 555-559

 

Koostanud Ilse Rinne, immunoloogia labori vanemarst.

26.01.2018

Laboriuuringute valdkond